Hommik nagu iga teinegi, tõusin 6,10, loivasin kohviaparaadini, endal veel silmad pooleldi suletud. Järgnevalt kraani all natuke vett silmadele kühveldada ja hambaid logistada, et mingi eluvaim sisse saada. Kui need toimingud tehtud siis võib juba end märksa erksamini tunda, peamiseks põhjuseks miks nii uimane on juba teist ööd järjest väljas möllav maru. Kurat kus annab ikka tunda magamatus, aknatagused tuuleiilid ja klaasi vastu tuiskavad lumekristallid. Tuntavam teotahe tuleb siis kui esimene rüübe kohv on juba kõrist alla voolanud, nii nüüd võib juba söögile mõelda, võileibadest hakkab juba vaikselt villand saama. Otsustan täna praemuna kasuks, lisaks sobib paar viilu keeduvorsti ja värskenduseks kodukootud kurgisalat, pole paha :D. Kui söömisega ühel pool on veel üks tuutu tegevus, võileivad lõunaks. Lähen täna kergema vastupanu teed, määrin neljale sajaviilule võid ja asetan nad karpi, milledele lisaks viskan karbi sprotti, käib hea küll. Veekeetja huugama ja varsti saabki termosesse teekotikese peale sidruni maitselise tee. Vahepeal on tekkinud arusaam,et välisuksega on mingi jama, kas lukk on tuksis või on miski ukse ees, isegi suurem surumine polnud tulemust toonud. Pull lugu küll, suu nurka tekib väike irooniline muje, kuna juba teada millega tegu, eestis pole sellist olukorda olnud. Eilegi oli tehemist uksest väljapääsemisega, öine tuisk oli oma jagu lund ukse ette tassinud. Igale probleemile on väljapääs, õnneks on elamisel ka teine uks ei ole ju mõtekas ennast kohe hommikul ukse surumisega ära rebestada. Hopsti bussi ja tuld, mõni meeter sõidetud tundub tee kaunis kadunud, väikse pukslemise peale pääseb esimesest hangest läbi, teiseni jõudes ärkab kaine mõistus ja sunnib enne visuaalselt teel olevat suurust uurima :D. Ei siin pole teha midagi , tuleb tagasi minna, ehk on peagi abistav traktor sahaga kohal. Olgu öeldud ega eriti kiiret ka enam ei olnud, kuna kontorist tuli kõne ,et täna ei ole kopameest ega torumehi tulemas võite rahulikult võtta 7,5 tundi läheb kirja ja ülejäänud päev on vaba (mulle sobis:) ). Mõne ajapärast oligi traktorit lumes rühkimas näha, lootus oli suur ,et pääs lumevangist on kohe käes, oli ju tekkinud plaan vabapäev sisustada käiguga Tronheimi. Huvitaval kombel oli aga abistaja varsti kadunud, mis siis ikka küll lükkas enamuses teest lahti ja lasi jalga kiirematele asjatoimetustele, sai veel nalja heidetud , et reedese puhul tegi lühema tööpäeva :D. Minek, mõeldud tehtud, bussi ja tuld, esimesest takistusest ilust läbi, aga edasi minnes venis nägu ikka pikaks küll teine takistus endiselt ees 30 m vööni lund :S. Kuradi norrakad ,raisad, arvate et peame istuma siin mäeotsas päev läbi. Närv juba üsna must, tagurpidi käik sisse ja tagasi, kurat ei õnnest, tuli plaan laiemas kohas ots ringi visata. Tuleb mainida ,et plaan oli halb, imelik vaadata kuidas nüüd üks tagumistest ratastest paarikümne cm kõrguse hõljub. Nalja kui palju, piltide klõpsumist ja muud. Tuleb meelde kuidas ülemöödunud aastal sai buss rootsi rallil nii hästi teeäärde pargitud, et rootslastel oli möödaminnes lõbu laialt, kommentaaridki olid lihtsad tulema :D. Pikka ootamist õnneks ei olnud sest varsti oli päästev traktor jällegi kohal, nöör sappa ja jälle neli ratast ilusti maas, Trondheim taas päevakorral.
Siinkohal tahan mainida, et praegune elukoht Berkak on Trondheimist kõigest 80 km kaugusel mis norra mõistes pole miski vahemaa. Linnas käik kulus peamiselt mööda poode jõlkumiseks, tegevus mis mulle praktiliselt vastuvõtmatu on, no ei ole shoppaja tüüp. Et mite päris tühjade kätega tagasi tulla ostsin mööda minnes väikse taskulambi kood pealambiga 59nokki ja võileiva karbi 25 noki, hilisemal vaatlusel osutus karp muidugi megasuureks see pigem nädala portsjoni jaoks :D. Paremaks osaks linnaretkel oli Nidarose Cathedrali külastus, nii väljast kui seest jättis väga suursuguse mulje, kahju ,et ainult torni ei pääsenud. Keelatud oli ka pildistamine seespoolt, kuid ma ei kahetse, sest sissepääs oli vaid 60nokki mis norra hindasi arvestades ei ole palju ( kaks õlle). Sai ka niisama ringi vaadatud, mõned pildid klõsitud ja King burgeris üks 111 nokine eine lubatud. Mis aga kindel on siis Tallinna vanalinnale ei ole minuarvates Trondheimil eriti midagi vastu pakkuda, norra linnad jätavad üldse madala ja laialivenitatud mulje. Veel mainiks ,et linnas on mida vaadata ja ma ei mõtle selle all ei maju ega vaateid, autosi ka mitte.... eks iga üks saab ise lünga endajaoks sobivalt täita :D
Võib ka sedasi :D
Nidaros Cathedral
Huvitav lahendus Trondheimi turul, tänavast on lisa võetud
Peaväljak koos turuga
Mingi kell kalaturu kõrval
Ülikooli hoone
No comments:
Post a Comment