Hommik nagu iga teinegi, tõusin 6,10, loivasin kohviaparaadini, endal veel silmad pooleldi suletud. Järgnevalt kraani all natuke vett silmadele kühveldada ja hambaid logistada, et mingi eluvaim sisse saada. Kui need toimingud tehtud siis võib juba end märksa erksamini tunda, peamiseks põhjuseks miks nii uimane on juba teist ööd järjest väljas möllav maru. Kurat kus annab ikka tunda magamatus, aknatagused tuuleiilid ja klaasi vastu tuiskavad lumekristallid. Tuntavam teotahe tuleb siis kui esimene rüübe kohv on juba kõrist alla voolanud, nii nüüd võib juba söögile mõelda, võileibadest hakkab juba vaikselt villand saama. Otsustan täna praemuna kasuks, lisaks sobib paar viilu keeduvorsti ja värskenduseks kodukootud kurgisalat, pole paha :D. Kui söömisega ühel pool on veel üks tuutu tegevus, võileivad lõunaks. Lähen täna kergema vastupanu teed, määrin neljale sajaviilule võid ja asetan nad karpi, milledele lisaks viskan karbi sprotti, käib hea küll. Veekeetja huugama ja varsti saabki termosesse teekotikese peale sidruni maitselise tee. Vahepeal on tekkinud arusaam,et välisuksega on mingi jama, kas lukk on tuksis või on miski ukse ees, isegi suurem surumine polnud tulemust toonud. Pull lugu küll, suu nurka tekib väike irooniline muje, kuna juba teada millega tegu, eestis pole sellist olukorda olnud. Eilegi oli tehemist uksest väljapääsemisega, öine tuisk oli oma jagu lund ukse ette tassinud. Igale probleemile on väljapääs, õnneks on elamisel ka teine uks ei ole ju mõtekas ennast kohe hommikul ukse surumisega ära rebestada. Hopsti bussi ja tuld, mõni meeter sõidetud tundub tee kaunis kadunud, väikse pukslemise peale pääseb esimesest hangest läbi, teiseni jõudes ärkab kaine mõistus ja sunnib enne visuaalselt teel olevat suurust uurima :D. Ei siin pole teha midagi , tuleb tagasi minna, ehk on peagi abistav traktor sahaga kohal. Olgu öeldud ega eriti kiiret ka enam ei olnud, kuna kontorist tuli kõne ,et täna ei ole kopameest ega torumehi tulemas võite rahulikult võtta 7,5 tundi läheb kirja ja ülejäänud päev on vaba (mulle sobis:) ). Mõne ajapärast oligi traktorit lumes rühkimas näha, lootus oli suur ,et pääs lumevangist on kohe käes, oli ju tekkinud plaan vabapäev sisustada käiguga Tronheimi. Huvitaval kombel oli aga abistaja varsti kadunud, mis siis ikka küll lükkas enamuses teest lahti ja lasi jalga kiirematele asjatoimetustele, sai veel nalja heidetud , et reedese puhul tegi lühema tööpäeva :D. Minek, mõeldud tehtud, bussi ja tuld, esimesest takistusest ilust läbi, aga edasi minnes venis nägu ikka pikaks küll teine takistus endiselt ees 30 m vööni lund :S. Kuradi norrakad ,raisad, arvate et peame istuma siin mäeotsas päev läbi. Närv juba üsna must, tagurpidi käik sisse ja tagasi, kurat ei õnnest, tuli plaan laiemas kohas ots ringi visata. Tuleb mainida ,et plaan oli halb, imelik vaadata kuidas nüüd üks tagumistest ratastest paarikümne cm kõrguse hõljub. Nalja kui palju, piltide klõpsumist ja muud. Tuleb meelde kuidas ülemöödunud aastal sai buss rootsi rallil nii hästi teeäärde pargitud, et rootslastel oli möödaminnes lõbu laialt, kommentaaridki olid lihtsad tulema :D. Pikka ootamist õnneks ei olnud sest varsti oli päästev traktor jällegi kohal, nöör sappa ja jälle neli ratast ilusti maas, Trondheim taas päevakorral.
Siinkohal tahan mainida, et praegune elukoht Berkak on Trondheimist kõigest 80 km kaugusel mis norra mõistes pole miski vahemaa. Linnas käik kulus peamiselt mööda poode jõlkumiseks, tegevus mis mulle praktiliselt vastuvõtmatu on, no ei ole shoppaja tüüp. Et mite päris tühjade kätega tagasi tulla ostsin mööda minnes väikse taskulambi kood pealambiga 59nokki ja võileiva karbi 25 noki, hilisemal vaatlusel osutus karp muidugi megasuureks see pigem nädala portsjoni jaoks :D. Paremaks osaks linnaretkel oli Nidarose Cathedrali külastus, nii väljast kui seest jättis väga suursuguse mulje, kahju ,et ainult torni ei pääsenud. Keelatud oli ka pildistamine seespoolt, kuid ma ei kahetse, sest sissepääs oli vaid 60nokki mis norra hindasi arvestades ei ole palju ( kaks õlle). Sai ka niisama ringi vaadatud, mõned pildid klõsitud ja King burgeris üks 111 nokine eine lubatud. Mis aga kindel on siis Tallinna vanalinnale ei ole minuarvates Trondheimil eriti midagi vastu pakkuda, norra linnad jätavad üldse madala ja laialivenitatud mulje. Veel mainiks ,et linnas on mida vaadata ja ma ei mõtle selle all ei maju ega vaateid, autosi ka mitte.... eks iga üks saab ise lünga endajaoks sobivalt täita :D
Võib ka sedasi :D
Nidaros Cathedral
Huvitav lahendus Trondheimi turul, tänavast on lisa võetud
Peaväljak koos turuga
Mingi kell kalaturu kõrval
Ülikooli hoone
Sunday, January 29, 2012
Saturday, January 28, 2012
Taas norramaale (2007)
Vahelduseks sai päris mitu aastat taas eestis rügatud. Kindlasti jäi selle ajasisse kahe maja ehitus vundamendist võtmeteni, lisaks nendele kordades rohkem väiksemaid töid, mida siinkohal ei hakka üles tähendama. Samas mõlkus, aga meeles endiselt suurem tasu ja uued väljakutsed. Kui olime viimast maja just lõpetamas tuli uus pakkumine tööks norramaale, allikas sama mis möödunud kordki. Mul oli just sünnipäev mida tähistasime objektil kerge vanakaga, tavaliselt ka töö juures ei joo :D. Kas oli see napsust tulnud julgus või mis, aga pikka mõtlemis aega mul vaja ei olnud. Lõpliku minekuni jõudsin alles järgmise aasta mai algul, enne seda sai käidud veel egiptuses suvitamas. Suvitamisel ma pikalt ei peatuks võib olla kunagi hiljem. 5 mail sai igaljuhul suund taas Tallinna reisisadamasse seatud, kust juba tallink viis Stokki. Sihtkohaks oli ,aga hoopis uus kant, mis sest , et norra, aga 800 km Kristisnsandist põhjapool. Täpset marsuuti enam ei mäleta, aga täna seda kaudu enam minna ei oskaks nii kummaline tee valik oli. Kuna tegu siiski pea viie aasta taguse looga , siis pisi detaile enam ei mäleta, ning enamus pildimaterjaligi kuhugi kadunud. Sõidu ajal sai ületatud nii mägesid, orgusid ja sildasid, vaatamist ja ahetamist oli kordades rohkem kui möödunud korral. Kõik mäed ja orud olid võimsamad ja suursugusemad, eriti just peale Lillehammerit, kus hakkasid ka silma kaks suusahüppe mäge mida hiljem olen mitmed korrad külastanud. Lilleka lähedalt võib leida ka nn, perepargi koos norra suurima trolliga (35m) ja suusakeskustega Hafjell, Kvitfjell ja Skeikampen. Parima mulje jättis nendest vaieldamatult Hafjell kus sai mõneski kohas jalga väristatud enne laskumist (õpipoisi asi :D). Teisel kolmandal aastal saigi talvised nv. suuremalt hulgalt suusa mägedel veedetud, sellele aitas ka kaas uue töökoha küllalki hea iseloom sattuda just elama suusakeskuste lähistele, miks mitte siis võimalust kasutada :). Nii võibki veel lisada mägede listi Grotli, Lemonjoen, Haukelifjell, Vaset, Gautefall. Enamustes tegu küll väiksemate suusakeskustega, aga ennast ma ei pea mingiks ütlejaks kus maalt on suur ja kus maalt väike.
Räägin nüüd natuke tööst ka, see oligi ju peamine mille jaoks sai nii pikk teekond ette võetud. Sihtkohaks sai väike mägede vaheline asula nimega Bismo , mis asub Skjaki komuunis. Lillekast umbes 200 km, edasi minnes lääne poole Strynist umbes 100km. Lähimatest asulatest nimetaks veel Otta ja Lom. Lomist ongi kujunenud mulle eelverstapost enne Bismot, vahe kõigest 20 km. No nii, tööst ka siis, esimeseks töökohaks sai Bismo Vekst, kuna eelnevalt oli kõik kokku lepitudja teada, siis töökoha otsimisega vaeva näha polnud vaja, elukoht oli samuti firma poolt juba kindlustatud. Ülejärgmine päev olimegi oma tulevase objekti ees tublidti reas ja ootasime töökäskusid :D. Eelmevalt oli juba alustatud vundamendi töödega. Objektist lähemalt rääkides oli tegemist 1000m2 hoonega, kuhu alumisele korrusele tulid kontori ruumid ja üles neli korterit. Kõige selle valmimisele kulus paar kuud alla aasta, vaeva oli omajagu, kuid tulemust on siianigi hea mööda sõites vaadata, ikkagi üks uhkemaid hooneid asulas. Koos maja valmimisega lõppes ka töösuhe Bismo Vekstiga, eelnevalt oli olnud ka mõningaid lahkhelisid, kohati lähevad norrakate ja eestlaste arvamused totaalselt lahku. Kõigele sellele aitas kindlasti kaasa ka norra paberimajandus, millest pole siianigi veel täit ülevaadet. Jama on küll kui aasta tulukaga nõutakse esijalgu tagasi 50000 noki hiljem muutub see -10000 noki peale ja lõptulemusena makstakse 8000 tagasi :D. Tundub nagu keegi imeks maksuametis lauataga pastakast suvalisi numbreid välja.
Pärast söösuhte lõppemist Bismo Vekstiga sai mõni kuu eestis veedetud, kui kutsuti juba uuesti mägede vahele. Koos veedetud aastaga oli tekkinud side samas asulas olevate eestlastega, sai juba enne uuritud nende töö ja elu kohta. Tegemist oli väikse firmaga nimega Nordest, firma tegeles enamjaolt Hedda hüttide paigaldusega. Töö tasus oli küll selge tagasiminek, kuid tundmine,et elu välismaal ei olnud minu jaoks veel ammendunud sai uus tööpakkumine vastu võetud. Tööle sai asutud taas 2008 aasta juunist.
Lihtsalt ilusad pildid norra talvest , 2007-2008 talv ültesid norrakatli,et erakordselt palju lund on, mulle see igal juhul meeldis :D
Grotli hotell lumevangis
Hafjelli suusakeskuses, mõni laskumine võtis algul jalad värisema :D
Klõpsitud Grotli suusakeskusest.
Friday, January 20, 2012
Sissejuhatus, Norra 2004
Ja nüüd on ka minu kätte jõudnud aeg kus tahaks teha oma esimesed sammud blogi ja oma tegemiste ja mõtete maailmas. Peamiselt püüan jutu teha oma tegemistest ja juhtumistest norramaal.Arvan,et minust just suurt blogi pidajat ei saa, aga eks ma annan endast parima antud sissekande hetkel.
Algatuseks püüan teid kurssi viia mu norrase sattumise tagamaadest ja eelnevat millega olen siin tegelenud.
Kõik sai alguse juba aastal 2004 kui esimest korda sai maistud välismaa hüvesid ja võlusid. Õhin oli sel ajal nii suur,et kohe peale kuuldut sai oma nõusolek antud.... lähme. Täpset kuupäeva enam oma mälukurdude vahelt ei tea välja kaevata, aga oli see ühel ilusal suve alguse päeval kui sai auto korralikult kaubaga üle koormatud ja suund Stoki poole suunatud. Avastamist oli muidugi palju, pea esimene laeva sõit, esimest korda Rootsis ja sealt juba heaolu maa Norra.
Öine krabipüük, tuli olla piisavalt nobe, kuna need suurte sõrgadega elukad olid ikka väga kiired. Kalastamisele sai vabal ajal suurt rõhku pandud.

Krabipüügi tulemus, püük oli parem kui söök, no ei ole minu maitse järgi, öäkk :D
Algatuseks püüan teid kurssi viia mu norrase sattumise tagamaadest ja eelnevat millega olen siin tegelenud.
Kõik sai alguse juba aastal 2004 kui esimest korda sai maistud välismaa hüvesid ja võlusid. Õhin oli sel ajal nii suur,et kohe peale kuuldut sai oma nõusolek antud.... lähme. Täpset kuupäeva enam oma mälukurdude vahelt ei tea välja kaevata, aga oli see ühel ilusal suve alguse päeval kui sai auto korralikult kaubaga üle koormatud ja suund Stoki poole suunatud. Avastamist oli muidugi palju, pea esimene laeva sõit, esimest korda Rootsis ja sealt juba heaolu maa Norra.
mäed tunnelid jne. Sõidul ma rohkem ei peatuks, tahaks rutakalt selle vana kirja saada,et uuema juurde jõuda. Kohale jõudsime juba päris pimedas, linna ääres kohtusime uue ülemusega ,kes esmapilgul tundus täitsa norm vana. End Ivariks nimetav mees juhatas meid lahkesti elamisse, mis esmapilgul tundus küllaltki tagasihoidlik, üks tuba kahe nariga :D. Mõtlesime olgu nii hommikul nõuame kindlasti uut elamist. Hommikul tõustes selgus,et elame mingis motellis, kus pakutakse ööbijatele ka hommikueinet, kuuldu tegi tuju kohe paremaks. Sööklasse sisenedes oli imestus suur, paljud olid võimalust kasutama tulnud, aga oli üks suur ,aga mida kuradit nad kõik olid tumeda nahalised. Te nüüd mõtlete, et mis selles siis on, aga ma ei olnud selleks valmis,et teisel päeval norras ja kõik inimesed välja meie nelik on tumedad.Ok aitab lobast liigun nüüd kiiremini edasi. Jätgmidel päeval vaatasime üle oma objekti,milleks tööstus hoome koor kontoritega, mis tuli vähemal ja suuremal määral renontida.

Suur sööming, koor tehase töölistega
Öine krabipüük, tuli olla piisavalt nobe, kuna need suurte sõrgadega elukad olid ikka väga kiired. Kalastamisele sai vabal ajal suurt rõhku pandud.
Krabipüügi tulemus, püük oli parem kui söök, no ei ole minu maitse järgi, öäkk :D
Töö oli suht ok, midagi kontimurdvat polnud, palju oli igasugust värvimist nii sees kui väljas, Ülemise korruse põrandad said enamjaolt barketti alla, alumistega aga nii lihtsalt ei läinud. Seal tegingi ühe oma suurima äbmri :D. Põrandand oli kaetud epovaiguga, mis aga kohati oli betoonist lahti tulnud, lahti olev osa tuli eemaldada ja täita uuesti. Muidu polnud väga hullugi, aga hiljem kui tõstukid juba tehases ringi vurasid tekkis väike anomaalia. Kohad kuhu olin uue epo maha määrinud jäid raskete tõstukite ratastele kinni :S. Selgus,et olin unustanud lisada epole kõvendit, no kurat ikka juhtud :D
Värvi ruumi meisterdamas, tuli teine nagu pommivarjend, neli kihti kipsi sissepoole ja samapalju ka välja.
Kokku sai veedetud Kristiansandis pea kaks kuud, jube kus aeg venis. Põhjus oli ilmselt selles, et esmakortselt sai eestist eemal oldud. Koju jõudes oli rõõm suur, teenitud raha eest sai autole garaaž ehitatud.
Subscribe to:
Posts (Atom)









